kui minevik kummitama hakkab

Vahet pole kas uusaasta või vanaasta, Zero joomisgraafik oli koguaeg sama. Kuid nüüd, kui tal töö oli, mõtles ta veidi piirata. Eriti narkootikumidega. Aga see on väga raske. Zero komberdas pubi uksest sisse, juba kergelt vintis. Tema musta nahktagi all oli valge V-kaelusega särk, mis oli tooni võrra tumedam, kui ta olema pidi. Selge märk sellest, et pole kaua pesumasina otsa koperdanud. Aga tal polegi selle jaoks aega kui ta oma pilvekese peal hõljub. Zero seisis veidi aega ukse juures ja vaatas ringi. Tema pilk peatus ühel brünetil, kes baaripukil istus ja pead hõõrus. Mehe huultele teggis kaval naeratus ja ta hammustas alahuulde, et mitte teda minna kohtlema nagu tavalist kehamüüjat. Zero seadis sammud neiu poole ning siis jäi talle silma, mis tüdrukul seljas olid. Kitsad nahkpüksid ja särk, mis enamus tüdruku seljast paljastas. Oh boy. Kuid järsku tabas meest veidi kainestav löök pähe. Tüdruku nägu oli väga tuttav, aga ta ei suutnud panna enda sõrme peale, kus ta teda näinud on. Nyla! Mehe kulmud vajusid veidi kortsu. Ei ole. Ta peaks olema noorem. Oota, mitu aastat sellest möödas on? Zero üks suunurk kerkis veidi kõrgemale kui teine ja ta läks tüdruku selja taha ning mehe üks käsi libises tüdruku kannile ja teine baariletile. "Vaata, kelle ma leitsin." sosistas mees kavalalt tüdrukule ning astus ta kõrvale.

Zero naeris vaikselt tüdruku reaktsiooni peale ning hõõrus siis käega korra vastu nina. Damn, that pussy bites! "Rahu." ütles mees muigega ning istus tüdruku kõrvale. "Ma tahtsin ainult vana tuttavaga juttu veidi rääkida." lisas ta süütult ning tellis endale ühe Jack Daniels'i. Tõesti, Nyla ei olnud tema jaoks üks nendest, kellega voodisse ronida. Zero peas tiirles ringi muu asi. Nimelt huvitas teda tüdruku tütar. Ta tegi omad arvutused ja talle jõudis kohale, et see plika võis vabalt tema sigitis olla. See aga, kust ta sellest plikatirtsust kuulis, oli juba tema enda asi.

"Ma olen kindel, et su kallis tütar ootab sind." ütles mees kavala alatooniga, näol kerge muie. Zero tänas baarimeest ning võttis lonksu enda viskist. Tema nina vajus kergelt krimpsu kui jook tema kurgust alla voolas, enda rada veidi kõrvetades. Mees vaatas korra veel silmanurgast tüdrukut ning võttis siis uue lonksu.

Zero naeris vaikselt omaette. Talle nii meeldis kui inimesed mehe käes kohe nõrgaks tõmbusid. "Viimati kontrollisin, siis see pruunide silmadega plika lastekodus on küll sinuoma." ütles mees nagu see oleks iseenesest mõistetav. Zero jõi enda klaasi tühjaks ning neelatas korra, pöörates siis ennast nii, et ta tüdrukut paremini näeks. Mehe suule tekkis kiuslik muie kui ta nägi kui shokeeritud Nyla välja nägi.

Zero jälgis igat tüdruku liigutust. Kui Nyla mehe kõrvale tagasi jõudis, pööras mees ennast uuesti otse. Ta ei hakanud ise midagi rääkima, vaid lasi tüdrukul küsida. Kel janu, sel jalad. Baarimehel palus ta enda klaasi uuesti ära täita ning ta jäi enda tatoveeritud sõrmedega baariletil trummeldama. Vaikselt muutus ka tema kannatamatuks.

Zero võttis lonksu enda joogist ning kergitas kulmu tüdruku küsimuse peale. "No ma kuulsin, et sul on kahe ja poolene plika ja ma tegin omad arvutused." ütles mees, kergelt õlga kehitades. Zero teadis, et suur võimalus on, et ta lapse isa on. Ta ei tahtnud, et tema tütar samasuguse lapsepõlve saab nagu tema. Kas see on alkohol või mis, aga ta teadis, et ta ei tahaks kellegile sellist saatust.